Tere-tere!
Nii ammu pole ma siia kirjutanud... FB tuletas meelde, et mul saab homme 5 aastat implantaadioperatsioonist. Olen ääretult-otsatult tänulik selle võimaluse eest, sest see tõstis mu elukvaliteeti tuntavalt :)
Tõsi jah, kes minuga tihedamalt on kokku puutunud, teavad, et ma maadlen tihti peale migreenihoogudega ja harva ka vertiigoga. Kiputakse mõtlema, et see on seotud implantaadiga. Ma ei tõmbaks sellist seost, seda enam, et mul on migreenihood ja tasakaaluhäired ka enne implantaadioperatsiooni olnud. Pigem on viimasel 2-3 aastal stressitase tõusnud koduremondi, ühistuasjade ja tööasjade tõttu, mistõttu ka ägenevad-tihenevad ka haigushood. Olen küll nüüd see aasta tõmmanud pidurit ja sundpuhkusi teinud, et tagasi rööpasse saada, aga paranemine ja stressivähenemine toimub aegamisi, see ei tule pauguga.
Implantaadi puhul olen aegajalt mõelnud ka, et laseks teise (paremasse) kõrva ka operatsiooni ära teha (Eestis ei ole veel minu teada tehtud täiskasvanule teist implantaadioperatsiooni), kuid kui eelmise suve alguses sain uue ja parema kuuldeaparaadi teise kõrva, siis on see mõte tahaplaanile jäänud. Mulle meeldib see valikuvõimalus, et kui ühega midagi juhtub, siis teine ikka toimib (ühel akud, mis kestavad 1-1,5 päeva, teisel patareid, mis kestavad kuni u 2 nädalat). Aga kui paremas kõrvas ka ühel hetkel kuulmine peaks kaduma (mis ka juhtub ühel hetkel tõenäoliselt seniseid tendentse vaadates), siis tahaksin küll lasta selle operatsiooni ära teha ka paremasse kõrva ;)
Tervitustega,
Kadi
esmaspäev, 29. aprill 2019
laupäev, 2. mai 2015
Hilinenud aastapäeva tähistamine :)
Tere!
Olen siin väga pikalt vaikne olnud, katsun nüüd selle vea parandada :) Olen siin töö ja koolitööga hõivatud olnud. Praegu kirjutan lõputööd, mistõttu ka ununes implantaadioperatsiooni aastapäev.
Üleeile sai juba aasta mu sisekõrvaimplantatsioonioperatsioonist... aeg lendab ikka väga kiiresti ja nüüd oleks ilmselt aeg teha üks üldisem kokkuvõte, mis vahepeal toimunud on ka.
Kuulmine on siiani 11 kuuga muutunud üha paremaks - viimased pool aastat on areng aeglasem olnud kui esimeses pooles, aga eks see ole loogiline ka. Olen oma kuulmises vist saavutanud nüüdseks eesmärgiks seatule üsna ligilähedase taseme. Isegi on öeldud, et mõningaid asju kuulen paremini kui nö tavakuulja, aga see ei tähenda tingimata midagi:) Aegajalt ikka on momente, kus no kuidagi ei saa aru, mis teine inimene ütleb, et lõpuks tekib mõtteblokk.
Siin siis näha mu kõige viimane audiogramm veebruari algusest, mil viimati Tartus käisin kontrollis ja seadistamas. Nagu näha on mu sik-sak üsna hea - vahemikus 20-35 dB ja üsna lauge. Veelgi parem oleks saada 20dB ligi võimalikult sirge joone. Allservast näeb, et plaadi pealt 55dB valjusega lastud sõnadest saan aru 80% sõnadest. Selle plaadi pealt kuulamisega on ka nii, et esimesed sõnad lähevad mööda, sest võtab veidi aega kohaneda, et aru saada võõra poolt öeldud omavahel seosusetutest üksikutest sõnadest. Ega muidu ei saakski aru, kui palju ikka tavaelus toimub ka sõnade tuletamist, et kui ka paari sõna paljudest ei kuulnud/ei saanud aru, aga lause mõttest saad ikka aru, kuna lausel on oma loogika või siis konkreetsel inimesel on tüüpilised lauseehitused. Pluss saad tavaelus üldiselt abiks võtta ka suultlugemise, erinevalt plaadi pealt kuulatu puhul.
Aga peab ütlema, et mul on ka telekast-videost-lindilt kuuldu arusaamine väga tuntavalt paranenud, et enam ei vajagi nii väga suultlugemist. Tekkis mõte ka võtta nüüd peale ülikooli lõpetamist ette vanad Eesti filmiklassikad ja vaadata need ära ja kõigest aru saada, sest tunnistan, et siiani ei olnud ma üldiselt väga Eesti filmide ja sarjade vaataja-jälgija, kuna see oli minu jaoks ikka tuntavalt raskem, kui subtiitrite lugemine. Ehk ühel hetkel jõuan ka sinnamaani, et ka nt inglisekeelsete filmide puhul ei vaja enam tingimata subtiitreid. Võõrkeelest on ikka raskem aru saada kui emakeelest, kuna lausestruktuurid-väljendid pole nii selged, et neid aimata, kui osa tekstist kaotsi läheb kehva kuulmise tõttu.
Eelmise (novembris) käigu tulemused olen ka kajastamata jätnud, nüüd siis parandan ka selle vea. Toona tehti lisaks tavapärasele sisekõrvaimplantaadiga kõrva kontrollile ka teisele tavaaparaadiga kõrvale kontroll, ilmnes, et tolle kõrva kuulmine tsipakene kehvemaks läinud, aga õnneks ainult tsipakene. Eks näis kas ja millal selle kõrva implanteerimine päevakorda tuleb. Tunnistan, et üks päev tabasin end mõttelt küll, et küll oleks tore mõlema kõrvaga nii hästi kuulda, nagu ma implanteeritud kõrvaga kuulen. Aga ma siiski ei kiirusta. Leian, et on parem, kui on erinevad kuulmisvariandid:) Sest nt tavaaparaaadi patareid kestavad kordades kauem kui implantaadi akud ja hindan ka seda, et parema kõrvaga siiski miskit kuulen ilma aparaadita, et ei pea nui neljaks aparaati kandma, et midagigi kuulda. Sest mulle meeldib eriti hommikuti ja/või peale pesu olla võimalikult kaua ilma aparaatideta, et las kõrvad puhkavad masinatest. Ja kui lähedased midagi kiirelt tahavad öelda mulle, siis saavad seda teha mulle paremasse (muidu tavaaparaati kandvasse) kõrva rääkides. Vasakuga see ei õnnestu, sest operatsiooniga lõigati oma kuulmine täiesti katki. Sai tehtud ka audiogramm selle kontrollimiseks, et ehk on siiski miskit alles, aga ei olnud - vasakust olen ilma sisekõrvaimplantaadita täiesti kurt.
Ka vaevavad mind endiselt peavalud, kuid arvan, et kuna ma varem peavaludega kimpus olnud, siis sisekõrvaimplantaat on vaid üks paljudest faktoritest, mis peavalule kaasa aitavad, Pigem selles osas suurem argument see, et implantaadi väline osa on minu kõrva jaoks veidi raske ja kõrvapealne on siiani aegajalt valulik ja ajab ka pea pingesse. Selle valusa koha vastu aitab üsna edukalt saialillesalv.
Senise aasta (uue kuulmise aastapäev küll saabub alles 30.mail) põhjal võin öelda, et sisekõrvaimplantaadil on minu jaoks igatahes rohkem plusse kui miinuseid. Hea kuulmine ja parem võimalus helide maailmast osa saada kaalub ülesse need mõningad probleemid :)
Olen siin väga pikalt vaikne olnud, katsun nüüd selle vea parandada :) Olen siin töö ja koolitööga hõivatud olnud. Praegu kirjutan lõputööd, mistõttu ka ununes implantaadioperatsiooni aastapäev.
Üleeile sai juba aasta mu sisekõrvaimplantatsioonioperatsioonist... aeg lendab ikka väga kiiresti ja nüüd oleks ilmselt aeg teha üks üldisem kokkuvõte, mis vahepeal toimunud on ka.
Kuulmine on siiani 11 kuuga muutunud üha paremaks - viimased pool aastat on areng aeglasem olnud kui esimeses pooles, aga eks see ole loogiline ka. Olen oma kuulmises vist saavutanud nüüdseks eesmärgiks seatule üsna ligilähedase taseme. Isegi on öeldud, et mõningaid asju kuulen paremini kui nö tavakuulja, aga see ei tähenda tingimata midagi:) Aegajalt ikka on momente, kus no kuidagi ei saa aru, mis teine inimene ütleb, et lõpuks tekib mõtteblokk.
Aga peab ütlema, et mul on ka telekast-videost-lindilt kuuldu arusaamine väga tuntavalt paranenud, et enam ei vajagi nii väga suultlugemist. Tekkis mõte ka võtta nüüd peale ülikooli lõpetamist ette vanad Eesti filmiklassikad ja vaadata need ära ja kõigest aru saada, sest tunnistan, et siiani ei olnud ma üldiselt väga Eesti filmide ja sarjade vaataja-jälgija, kuna see oli minu jaoks ikka tuntavalt raskem, kui subtiitrite lugemine. Ehk ühel hetkel jõuan ka sinnamaani, et ka nt inglisekeelsete filmide puhul ei vaja enam tingimata subtiitreid. Võõrkeelest on ikka raskem aru saada kui emakeelest, kuna lausestruktuurid-väljendid pole nii selged, et neid aimata, kui osa tekstist kaotsi läheb kehva kuulmise tõttu.
Eelmise (novembris) käigu tulemused olen ka kajastamata jätnud, nüüd siis parandan ka selle vea. Toona tehti lisaks tavapärasele sisekõrvaimplantaadiga kõrva kontrollile ka teisele tavaaparaadiga kõrvale kontroll, ilmnes, et tolle kõrva kuulmine tsipakene kehvemaks läinud, aga õnneks ainult tsipakene. Eks näis kas ja millal selle kõrva implanteerimine päevakorda tuleb. Tunnistan, et üks päev tabasin end mõttelt küll, et küll oleks tore mõlema kõrvaga nii hästi kuulda, nagu ma implanteeritud kõrvaga kuulen. Aga ma siiski ei kiirusta. Leian, et on parem, kui on erinevad kuulmisvariandid:) Sest nt tavaaparaaadi patareid kestavad kordades kauem kui implantaadi akud ja hindan ka seda, et parema kõrvaga siiski miskit kuulen ilma aparaadita, et ei pea nui neljaks aparaati kandma, et midagigi kuulda. Sest mulle meeldib eriti hommikuti ja/või peale pesu olla võimalikult kaua ilma aparaatideta, et las kõrvad puhkavad masinatest. Ja kui lähedased midagi kiirelt tahavad öelda mulle, siis saavad seda teha mulle paremasse (muidu tavaaparaati kandvasse) kõrva rääkides. Vasakuga see ei õnnestu, sest operatsiooniga lõigati oma kuulmine täiesti katki. Sai tehtud ka audiogramm selle kontrollimiseks, et ehk on siiski miskit alles, aga ei olnud - vasakust olen ilma sisekõrvaimplantaadita täiesti kurt.
Ka vaevavad mind endiselt peavalud, kuid arvan, et kuna ma varem peavaludega kimpus olnud, siis sisekõrvaimplantaat on vaid üks paljudest faktoritest, mis peavalule kaasa aitavad, Pigem selles osas suurem argument see, et implantaadi väline osa on minu kõrva jaoks veidi raske ja kõrvapealne on siiani aegajalt valulik ja ajab ka pea pingesse. Selle valusa koha vastu aitab üsna edukalt saialillesalv.
Senise aasta (uue kuulmise aastapäev küll saabub alles 30.mail) põhjal võin öelda, et sisekõrvaimplantaadil on minu jaoks igatahes rohkem plusse kui miinuseid. Hea kuulmine ja parem võimalus helide maailmast osa saada kaalub ülesse need mõningad probleemid :)
teisipäev, 30. detsember 2014
Tere-tere!
Ma sain täna üle pika aja ühe tõesti ülivõrdes ehk suurepärase teatrielamuse - Eesti Draamateater "Hõimud", mis oli minu jaoks ühtaegu nii lähedane ja mõnus kuid ka valus iseenda äratundmine mitmes hetkes. Endalgi on sarnaseid sisemisi heitlusi ja olukordi elus olnud seoses kuulmisega ja tunnistan ausalt, et silmadest voolasid pisarad äratundmisrõõmust - imelised ja südamesseminevad rollisooritused Pääru Oja ja Marta Laane poolt. Soovitan ka teile, mu armsad sõbrad-tuttavad, minna seda etendust vaatama...
Imelist vana aasta lõppu ja uue imelise algust!
Ma sain täna üle pika aja ühe tõesti ülivõrdes ehk suurepärase teatrielamuse - Eesti Draamateater "Hõimud", mis oli minu jaoks ühtaegu nii lähedane ja mõnus kuid ka valus iseenda äratundmine mitmes hetkes. Endalgi on sarnaseid sisemisi heitlusi ja olukordi elus olnud seoses kuulmisega ja tunnistan ausalt, et silmadest voolasid pisarad äratundmisrõõmust - imelised ja südamesseminevad rollisooritused Pääru Oja ja Marta Laane poolt. Soovitan ka teile, mu armsad sõbrad-tuttavad, minna seda etendust vaatama...
Imelist vana aasta lõppu ja uue imelise algust!
kolmapäev, 24. detsember 2014
;)
Tulgu jõulud lõbusad,
piparkoogid magusad.
Et kõik te soovid täituksid
ja mured rõõmuks muutuksid.
Uus aasta õnne toogu,
vana kaunilt meelde jäägu;)
esmaspäev, 10. november 2014
Käes on juba novembrikuu
Tere-tere!
Ootamatult on juba novembrikuu käes ja homme olen minemas taas Pireti juurde, käin teen ka audiogrammi ja lähen käin ka logopeedi juurest läbi. Saan siis teada, milline areng siis on minul olnud teiste silmade-kõrvade läbi.
Eelmises postituses mainitud väliskõrvapõletiku seljatasin edukalt ja üllatavalt kiiresti (ka arsti sõnul).
Iga päev arenen pisisammude kaupa ja avastan pisiasju.
Näiteks märkasin, et enam ei ole mul ju sellist pisiasja, et kui haigutan, siis ei ole enam hetkelist vaikust:) väike totter pisiasi, mida võtad iseendast mõistetavalt.
Olen hakanud raadiot kuulama, just nimelt kuulama, mitte kõigest kuulma. Et kohati peab lausa töö juures raadio kinni panema, et jääd raadiost räägitut kuulama, selle asemel et oma tööle keskenduda :)
Üha enam märkan, et ma ei pea enam niipalju vaeva nägema teistest arusaamisega. nt saan isegi tahtmatult nö pealt kuulata mõnikord, ilma et peaksin end füüsiliselt vestlusesse segama (s.m. et otsa vaatama jnejne). Ega see loomulikult ideaalne pole, aga arusaadavus on tunduvalt paremaks muutunud minu jaoks.
Lähiajal peaksin kätte saama ka oma uue FM-süsteemi. Sügisel kasutasin siiani laenatud FM-i SI-ga. Ootan juba põnevusega, kuna uuel on mitmeid lisavõimalusi, Katsetamine ja proovimine augustis läks edukalt.
Ma ei oskagi enam väga midagi kirjutada, pisiasjad-avastused toimuvad endiselt ja siiani positiivses suunas.
Oi jah, üks mure mul siiski on - nimelt peavalud on tagasi tulnud ja esinevad kahtlaselt tihti (nädalas üks päev vähemalt). Aga samas, ei pruugi see olla ainult SI-st põhjustatud, vaid ka mitmed teised asjaolud (stress koolis-tööl jne). Kõrvalesta ja pea kokkupuutepind (just pealmine osa, kus aparaat pmst ripub) on valulikuks muutunud ja mõnikord lausa ajab korpa. Kuid tahaks loota, et küllap see varsti laheneb ja selles osas ka elu lill.
Päikest!
Eks näis, mil järgmine postitus tuleb :D
Ootamatult on juba novembrikuu käes ja homme olen minemas taas Pireti juurde, käin teen ka audiogrammi ja lähen käin ka logopeedi juurest läbi. Saan siis teada, milline areng siis on minul olnud teiste silmade-kõrvade läbi.
Eelmises postituses mainitud väliskõrvapõletiku seljatasin edukalt ja üllatavalt kiiresti (ka arsti sõnul).
Iga päev arenen pisisammude kaupa ja avastan pisiasju.
Näiteks märkasin, et enam ei ole mul ju sellist pisiasja, et kui haigutan, siis ei ole enam hetkelist vaikust:) väike totter pisiasi, mida võtad iseendast mõistetavalt.
Olen hakanud raadiot kuulama, just nimelt kuulama, mitte kõigest kuulma. Et kohati peab lausa töö juures raadio kinni panema, et jääd raadiost räägitut kuulama, selle asemel et oma tööle keskenduda :)
Üha enam märkan, et ma ei pea enam niipalju vaeva nägema teistest arusaamisega. nt saan isegi tahtmatult nö pealt kuulata mõnikord, ilma et peaksin end füüsiliselt vestlusesse segama (s.m. et otsa vaatama jnejne). Ega see loomulikult ideaalne pole, aga arusaadavus on tunduvalt paremaks muutunud minu jaoks.
Lähiajal peaksin kätte saama ka oma uue FM-süsteemi. Sügisel kasutasin siiani laenatud FM-i SI-ga. Ootan juba põnevusega, kuna uuel on mitmeid lisavõimalusi, Katsetamine ja proovimine augustis läks edukalt.
Ma ei oskagi enam väga midagi kirjutada, pisiasjad-avastused toimuvad endiselt ja siiani positiivses suunas.
Oi jah, üks mure mul siiski on - nimelt peavalud on tagasi tulnud ja esinevad kahtlaselt tihti (nädalas üks päev vähemalt). Aga samas, ei pruugi see olla ainult SI-st põhjustatud, vaid ka mitmed teised asjaolud (stress koolis-tööl jne). Kõrvalesta ja pea kokkupuutepind (just pealmine osa, kus aparaat pmst ripub) on valulikuks muutunud ja mõnikord lausa ajab korpa. Kuid tahaks loota, et küllap see varsti laheneb ja selles osas ka elu lill.
Päikest!
Eks näis, mil järgmine postitus tuleb :D
teisipäev, 12. august 2014
Pika vaikuse järgne jutumulinake
Tervist!
Puhkus oli pikk ja väga meeldiv, nüüdseks olen 2 nädalat tööl käinud ja kahjuks 2. päeva haiguslehel - paremasse (tavaaparaati kandvasse) kõrva tekkis äge mädane kõrvapõletik. Augustikuu on ka tuntud kui mädakuu. Nädala lõpuks selgub uuringutest, kas väliskõrva- (mis mul ammusest ajas krooniline olnud vahelduva eduga, kuid nii hull põletik oli viimati 10.klassis) või keskkõrvapõletik. Hetkel on ka söömine veidi valulik, kuna kõrvaümbrus üles paistetanud - tuttav probleem implantaadioperatsioonijärgsest ajast. Lisaks niisama valusööstud, nagu keegi torgiks nõelaga kuulmekilet vms. Aga see-selleks, nüüd mul rohud peal ja puhkan maksimaalselt palju, et taastumine võimalikult kiire oleks. Ilma kõrvavalu ja palavikuta on ikka palju parem magada ning elada ;)
Implantaadikuulmisest niipalju, et nüüd olen lausa et sunniviisiliselt ainult implantaadikuulmise peal ja tundub, et saan üsna kenasti hakkama, k.a. grupivestlused ja telefonikõned. Eks veidi arusaamatusi veel on, kuid need olen seni enam-vähem lahendatud saanud. Sain ka sõbrannalt Maare-Liisult kiita, et mu diktsioon on paremaks muutunud :) Ka viimase Tartuskäigu jooksul märgiti seda, et mu enda kõne nasaalsus ja susistamine olevat vähenenud. Eks neil ole märkamisel eelis ka, ma ei kohta neid igapäev ning nad ei saa koguaeg olla mu arengu kõrval, seega näevad-kuulevad nad arengujärke. Igapäevaselt asja sees olles ei märka ju pisikesi muutusi, kui just tagasiulatuvalt ei vaata/mõtle eraldi.
Puhkuse ajal isegi söandasin korraks kätte võtta oma vana pilli - flöödi ja isegi mõned helid sellega tekitada ning paar viisijuppigi mängida. Kõvasti paremini tuli välja, kui siis, kui mul ainult paremas kõrvas kuulmine oli... siis ma ei kuulnud osasid noote peaaegu et üldse või veidralt ning seetõttu ei julgenud neid eriti kõvasti mängida ja omakorda selletõttu ei tulnudki eriti meeldivat heli pillist välja ka. Ikka julgus ja tugev õhubaas peab all olema puhkpilli mängimisel. Aga igati meeldiv oli taas mängida ja kuulda päris hästi oma mängu ning seeläbi omada paremat kontrolli oma mängu üle. Ei taha ju väga oma naabreid terroriseerida halva pillimänguga. Leidsin puhkuse ajal üles ka oma vanade lugude noodid, et põhimõtteliselt saaksin uuesti mängima õppida ja harjutada. See siiski üks meeldiv ajaveetmisviis;)
Viimane kord Tartus käies oli tulemuseks see, et jäi alles eelmisest korrast valjeim programm ning lisati selle adapteeruv variant (ehk siis aparaat ise kohandub ümbruse helidega - taustamüra vähemaks, inimkõne esile jne). Tehti ka uus lävekontroll jms mille põhjal tuli tulemuseks programm, mis jäi oma valjuselt eelmise korra keskmise ja valjeima vahele. Aga see tulemus on üsna loogiline ka, kuna õnnetul kombel oli mul tol päeval peavalu ning seetõttu olin helide suhtes tundlikum ja nii saigi programmi nimeks "peavaluprogramm". Ka see programm sai lisaks adapteeruva variandi. Tundub, et mu helide valjuse piir on kohale jõudnud ja ma enam valjemaid helisid ei soovi. Enne kogu seda programmeerimist toimunud hommikuse kuulmiskontrolliga läks veidi pahasti mu tähelepanematuse tõttu, nimelt oli mingil hetkel hommikul unise peaga 1.programm peale jäänud ning nõnda saime mittetäpsed tulemused - s.m. et ei kajastanud mu igapäevast kuulmist, mil kasutasin 3. valjeimat programmi. Üritan nüüd edaspidi rangelt silmas pidada, et kui kuulmisuuringutele minek, siis kindlasti enne kontrollida, mis programm parasjagu on ikkagi.
Võiks ju mõelda, et kuulmise järgi peaks ju ikka aru saama, et mis programm on, aga alati ei saa ikkagi. Sest mul on olnud nii juhtumeid, kus ka 3.programm tundub liiga vaiksevõitu, aga pole mida juurde kruttida või siis ka on olnd momente, kus tahan 3.programmi valjust vähemaks võtta, et kõnest paremini aru saada. Ja seda kõike ühe päeva jooksul. Mõnikord üldse lambist helid muutuvad kõmisevamaks mu peas. Ilmselt siis, kui olen keskmisest enam väsinum vms.
Aga üldjoontes läheb mul kenasti, nagu Taivo nüüd ütles, et mõtle, kui sul nüüd implantaati poleks, ei kuuleks sa ju midagi, kui sul kõrvapõletikust parem kõrv nii paistes ja umbes ning aparaati kõrva panna ei saa. Olen väga tänulik, et mulle on võimaldatud sisekõrvaimplantaat :)
Puhkus oli pikk ja väga meeldiv, nüüdseks olen 2 nädalat tööl käinud ja kahjuks 2. päeva haiguslehel - paremasse (tavaaparaati kandvasse) kõrva tekkis äge mädane kõrvapõletik. Augustikuu on ka tuntud kui mädakuu. Nädala lõpuks selgub uuringutest, kas väliskõrva- (mis mul ammusest ajas krooniline olnud vahelduva eduga, kuid nii hull põletik oli viimati 10.klassis) või keskkõrvapõletik. Hetkel on ka söömine veidi valulik, kuna kõrvaümbrus üles paistetanud - tuttav probleem implantaadioperatsioonijärgsest ajast. Lisaks niisama valusööstud, nagu keegi torgiks nõelaga kuulmekilet vms. Aga see-selleks, nüüd mul rohud peal ja puhkan maksimaalselt palju, et taastumine võimalikult kiire oleks. Ilma kõrvavalu ja palavikuta on ikka palju parem magada ning elada ;)
Implantaadikuulmisest niipalju, et nüüd olen lausa et sunniviisiliselt ainult implantaadikuulmise peal ja tundub, et saan üsna kenasti hakkama, k.a. grupivestlused ja telefonikõned. Eks veidi arusaamatusi veel on, kuid need olen seni enam-vähem lahendatud saanud. Sain ka sõbrannalt Maare-Liisult kiita, et mu diktsioon on paremaks muutunud :) Ka viimase Tartuskäigu jooksul märgiti seda, et mu enda kõne nasaalsus ja susistamine olevat vähenenud. Eks neil ole märkamisel eelis ka, ma ei kohta neid igapäev ning nad ei saa koguaeg olla mu arengu kõrval, seega näevad-kuulevad nad arengujärke. Igapäevaselt asja sees olles ei märka ju pisikesi muutusi, kui just tagasiulatuvalt ei vaata/mõtle eraldi.
Puhkuse ajal isegi söandasin korraks kätte võtta oma vana pilli - flöödi ja isegi mõned helid sellega tekitada ning paar viisijuppigi mängida. Kõvasti paremini tuli välja, kui siis, kui mul ainult paremas kõrvas kuulmine oli... siis ma ei kuulnud osasid noote peaaegu et üldse või veidralt ning seetõttu ei julgenud neid eriti kõvasti mängida ja omakorda selletõttu ei tulnudki eriti meeldivat heli pillist välja ka. Ikka julgus ja tugev õhubaas peab all olema puhkpilli mängimisel. Aga igati meeldiv oli taas mängida ja kuulda päris hästi oma mängu ning seeläbi omada paremat kontrolli oma mängu üle. Ei taha ju väga oma naabreid terroriseerida halva pillimänguga. Leidsin puhkuse ajal üles ka oma vanade lugude noodid, et põhimõtteliselt saaksin uuesti mängima õppida ja harjutada. See siiski üks meeldiv ajaveetmisviis;)
Viimane kord Tartus käies oli tulemuseks see, et jäi alles eelmisest korrast valjeim programm ning lisati selle adapteeruv variant (ehk siis aparaat ise kohandub ümbruse helidega - taustamüra vähemaks, inimkõne esile jne). Tehti ka uus lävekontroll jms mille põhjal tuli tulemuseks programm, mis jäi oma valjuselt eelmise korra keskmise ja valjeima vahele. Aga see tulemus on üsna loogiline ka, kuna õnnetul kombel oli mul tol päeval peavalu ning seetõttu olin helide suhtes tundlikum ja nii saigi programmi nimeks "peavaluprogramm". Ka see programm sai lisaks adapteeruva variandi. Tundub, et mu helide valjuse piir on kohale jõudnud ja ma enam valjemaid helisid ei soovi. Enne kogu seda programmeerimist toimunud hommikuse kuulmiskontrolliga läks veidi pahasti mu tähelepanematuse tõttu, nimelt oli mingil hetkel hommikul unise peaga 1.programm peale jäänud ning nõnda saime mittetäpsed tulemused - s.m. et ei kajastanud mu igapäevast kuulmist, mil kasutasin 3. valjeimat programmi. Üritan nüüd edaspidi rangelt silmas pidada, et kui kuulmisuuringutele minek, siis kindlasti enne kontrollida, mis programm parasjagu on ikkagi.
Võiks ju mõelda, et kuulmise järgi peaks ju ikka aru saama, et mis programm on, aga alati ei saa ikkagi. Sest mul on olnud nii juhtumeid, kus ka 3.programm tundub liiga vaiksevõitu, aga pole mida juurde kruttida või siis ka on olnd momente, kus tahan 3.programmi valjust vähemaks võtta, et kõnest paremini aru saada. Ja seda kõike ühe päeva jooksul. Mõnikord üldse lambist helid muutuvad kõmisevamaks mu peas. Ilmselt siis, kui olen keskmisest enam väsinum vms.
Aga üldjoontes läheb mul kenasti, nagu Taivo nüüd ütles, et mõtle, kui sul nüüd implantaati poleks, ei kuuleks sa ju midagi, kui sul kõrvapõletikust parem kõrv nii paistes ja umbes ning aparaati kõrva panna ei saa. Olen väga tänulik, et mulle on võimaldatud sisekõrvaimplantaat :)
kolmapäev, 2. juuli 2014
veidi uut juttu
Hej-hej!
Suvi peale tulnud ja ka internetiliiklus harvemaks muutunud... hetkel puhkan täie hooga ja isegi oma arvuti jätsin linna, niigi liialt palju on tööl ja kodus ja koolis arvutis istutud :)
Eile käisin siis taas Tartus, pandi taas uuemad-valjemad programmid peale ja nendega pean nüüd kuu aega harjutama. Tehti ka audiogramm - mu kuulmine on 50-20 dB vahel nüüd:) eesmärgiks on, et kuulmine jõuab lõpuks 40-20 vahele ;) selgituseks järgnev graafik, kus on näidatud, mis sagedusel mis valjusega (dB) mingi heli on http://www.deaf-insight.com/uploads/9/1/5/3/9153234/1598345_orig.png ning kui ma ka kuulen kuni 20dB sagedusel 1 kHz siis kuulen kõike sellest punktis allapoole jäävat - klaver, imik jnejne. Kui vasakus oli kuulmine 90-100dB kandis, siis näete,. et sellest joonest allpool polegi suurt midagi enam peale väga valju häält tegevate masinate ehk siis neid ainult kuulsingi ilma igasuguse välise abita.
Aga üldjoontes on nüüdseks olnud mul uus kuulmine vasakus kõrvas kuu aega ning areng on olnud väga hea, kui arvestada, et ma pole siiani väga palju eraldi kuulmise treenimisega tegelenud, kuid nüüd hakkan sellega palju aktiivsemalt tegelema - kool ja töö võtsid enne ikka palju aega ja energiat, et peamine oli lihtsalt hakkama saada oma kuulmisega kuidagi. Olles aus, ikka päris palju lülitasin ka parema aparaadi sisse, eriti kui olin heliliselt keerulisemas olukorras (koosolekud, grupivestlused, palju taustamüra, roolis olles sõidukaaslast kuulates, telefoniga rääkides jne) või kui soovisin kohe esimese korraga võimalikult palju infot kätte saada, mis öeldi mulle, mitte et palun üle korrata, kuni aru saan. Ei tahtnud liigselt tüli tekitada. Aga nüüd eilse päeva igatahes suutsin olla ilma paremata (v.a. paar telefonikõne ja osaliselt üks grupivestlus), sest kuulmine on nüüd jällegi parem pärast uut seadistamist - üleüldiselt valjem + kõrgemaid sagedusi lisati juurde. Täna hommikul oli üle väga pika aja eelmise päeva lõpuks saavutatud valjus liiga vali ja kruttisin tugevasti alla poole 10 pealt 4 peale. Eks siis nüüd selgub, kuis edasine kulgeb, muidu valjuse poolest on mul veel 2 valjemat programmi ehk 2x10 võimalust lisaks ja sellest peab nüüd jätkuma kuuks ajaks. Tahaks loota, et mul enam väga palju valjemat kuulmist pole tarvis, kuna aku kestus ju lüheneb üha valjema programmi tõttu ja mul juba on piiri peal, et ühe päeva peab üks akumoodul vastu. Muide eile tabasin end naermaajavalt mõttekäigust: et liiga vali heli pole hea, et äkki kahjustab kõrvakuulmist... nu kle, mis kuulmist? mul pole ju enam oma kuulmist vasakus kõrvas, mida kahjustada heli valjusega enam... Aga lapsed-täiskasvanud, teie küll hoidke oma kuulmist, te veel saate kahjustada seda liiga valjude helidega või liialt pikalt mürakeskkonnas viibimisega ja ühel päeval peate veel ise kõrvaaparaate hakkama kandma nõnda... uskuge mind, ilma aparaatideta on tunduvalt mugavam ja hõlpsam elu ;)
Aga treenima hakkan ma nüüd küll rohkem ja sihipärasemalt - proovin erinevaid olukordi, nii et sisse on lülitatud ainult vasak kõrv, esmalt muidugi oma lähikonnainimestega, kelle kõnega ma harjunud olen ning kes on harjunud olema minuga kannatlikud:) Harjutamiseks läheb siis sõnade äratundmises ilma, et otsa vaataks (toetun ikka endiselt liialt palju suult lugemisele, kuigi esimesed katsed näitavad, et saan hakkama küll, kui veidi pingutan, aga harjumusejõud on suur. Elu on näidanud, et see on probleemiks siis, kui ma nt roolis olen, siis selleks, et kaaslastest aru saada, pidin nägema ta suud või eriti keskenduma räägitavale, selle asemel et keskenduda liikluse jälgimisele ja lihtsalt kuulata (siin vahepeal 1,5a olin ikka päris jännis sõidukaaslase kuulamisega kohati). Harjutan ka telefoniga rääkimist (emast saan juba päris hästi aru, mõned sõnad pean siiski üle küsima, kas kuulsin õigesti), mürafoonide taustal kõnede arusaamist, teleka vaatamisel ilma subtiitriteta arusaamist, muusika kuulamist. Ja nüüd see nädalavahetus lähengi tantsu- ja laulupeole kuulama-vaatama. Vaatab, kuidas siis seal kuulmine õnnestub;) Polegi siiani veel jõudnud ühelegi live-kontserdile oma uut kuulmist proovima.
Päikest!
Eks näis, mis järgmine kirje ilmub... Puhake ja nautige suve, isegi kui kehv ilm, siis on hea võimalus teha tubaseid asju (lugeda raamatuid, sorteerida asju jnjne), mida ammu oled teha tahtnud, aga pole olnud aega ja see teadmine tiksub kuklas, et peaks ära tegema ja see tiksumine ju väsitab;) Palju parem on olla ilma selle tiksumiseta ja asjad tehtud saada;) Siis on igatahes palju parem ja kergem olla;)
Suvi peale tulnud ja ka internetiliiklus harvemaks muutunud... hetkel puhkan täie hooga ja isegi oma arvuti jätsin linna, niigi liialt palju on tööl ja kodus ja koolis arvutis istutud :)
Eile käisin siis taas Tartus, pandi taas uuemad-valjemad programmid peale ja nendega pean nüüd kuu aega harjutama. Tehti ka audiogramm - mu kuulmine on 50-20 dB vahel nüüd:) eesmärgiks on, et kuulmine jõuab lõpuks 40-20 vahele ;) selgituseks järgnev graafik, kus on näidatud, mis sagedusel mis valjusega (dB) mingi heli on http://www.deaf-insight.com/uploads/9/1/5/3/9153234/1598345_orig.png ning kui ma ka kuulen kuni 20dB sagedusel 1 kHz siis kuulen kõike sellest punktis allapoole jäävat - klaver, imik jnejne. Kui vasakus oli kuulmine 90-100dB kandis, siis näete,. et sellest joonest allpool polegi suurt midagi enam peale väga valju häält tegevate masinate ehk siis neid ainult kuulsingi ilma igasuguse välise abita.
Aga üldjoontes on nüüdseks olnud mul uus kuulmine vasakus kõrvas kuu aega ning areng on olnud väga hea, kui arvestada, et ma pole siiani väga palju eraldi kuulmise treenimisega tegelenud, kuid nüüd hakkan sellega palju aktiivsemalt tegelema - kool ja töö võtsid enne ikka palju aega ja energiat, et peamine oli lihtsalt hakkama saada oma kuulmisega kuidagi. Olles aus, ikka päris palju lülitasin ka parema aparaadi sisse, eriti kui olin heliliselt keerulisemas olukorras (koosolekud, grupivestlused, palju taustamüra, roolis olles sõidukaaslast kuulates, telefoniga rääkides jne) või kui soovisin kohe esimese korraga võimalikult palju infot kätte saada, mis öeldi mulle, mitte et palun üle korrata, kuni aru saan. Ei tahtnud liigselt tüli tekitada. Aga nüüd eilse päeva igatahes suutsin olla ilma paremata (v.a. paar telefonikõne ja osaliselt üks grupivestlus), sest kuulmine on nüüd jällegi parem pärast uut seadistamist - üleüldiselt valjem + kõrgemaid sagedusi lisati juurde. Täna hommikul oli üle väga pika aja eelmise päeva lõpuks saavutatud valjus liiga vali ja kruttisin tugevasti alla poole 10 pealt 4 peale. Eks siis nüüd selgub, kuis edasine kulgeb, muidu valjuse poolest on mul veel 2 valjemat programmi ehk 2x10 võimalust lisaks ja sellest peab nüüd jätkuma kuuks ajaks. Tahaks loota, et mul enam väga palju valjemat kuulmist pole tarvis, kuna aku kestus ju lüheneb üha valjema programmi tõttu ja mul juba on piiri peal, et ühe päeva peab üks akumoodul vastu. Muide eile tabasin end naermaajavalt mõttekäigust: et liiga vali heli pole hea, et äkki kahjustab kõrvakuulmist... nu kle, mis kuulmist? mul pole ju enam oma kuulmist vasakus kõrvas, mida kahjustada heli valjusega enam... Aga lapsed-täiskasvanud, teie küll hoidke oma kuulmist, te veel saate kahjustada seda liiga valjude helidega või liialt pikalt mürakeskkonnas viibimisega ja ühel päeval peate veel ise kõrvaaparaate hakkama kandma nõnda... uskuge mind, ilma aparaatideta on tunduvalt mugavam ja hõlpsam elu ;)
Aga treenima hakkan ma nüüd küll rohkem ja sihipärasemalt - proovin erinevaid olukordi, nii et sisse on lülitatud ainult vasak kõrv, esmalt muidugi oma lähikonnainimestega, kelle kõnega ma harjunud olen ning kes on harjunud olema minuga kannatlikud:) Harjutamiseks läheb siis sõnade äratundmises ilma, et otsa vaataks (toetun ikka endiselt liialt palju suult lugemisele, kuigi esimesed katsed näitavad, et saan hakkama küll, kui veidi pingutan, aga harjumusejõud on suur. Elu on näidanud, et see on probleemiks siis, kui ma nt roolis olen, siis selleks, et kaaslastest aru saada, pidin nägema ta suud või eriti keskenduma räägitavale, selle asemel et keskenduda liikluse jälgimisele ja lihtsalt kuulata (siin vahepeal 1,5a olin ikka päris jännis sõidukaaslase kuulamisega kohati). Harjutan ka telefoniga rääkimist (emast saan juba päris hästi aru, mõned sõnad pean siiski üle küsima, kas kuulsin õigesti), mürafoonide taustal kõnede arusaamist, teleka vaatamisel ilma subtiitriteta arusaamist, muusika kuulamist. Ja nüüd see nädalavahetus lähengi tantsu- ja laulupeole kuulama-vaatama. Vaatab, kuidas siis seal kuulmine õnnestub;) Polegi siiani veel jõudnud ühelegi live-kontserdile oma uut kuulmist proovima.
Päikest!
Eks näis, mis järgmine kirje ilmub... Puhake ja nautige suve, isegi kui kehv ilm, siis on hea võimalus teha tubaseid asju (lugeda raamatuid, sorteerida asju jnjne), mida ammu oled teha tahtnud, aga pole olnud aega ja see teadmine tiksub kuklas, et peaks ära tegema ja see tiksumine ju väsitab;) Palju parem on olla ilma selle tiksumiseta ja asjad tehtud saada;) Siis on igatahes palju parem ja kergem olla;)
Tellimine:
Postitused (Atom)